Copyleft
Tugev ja nõrk copyleft
Copyleft-litsentsi tugevus sõltub sellest, kuivõrd litsentsi sätteid saab teostele rakendada. „Nõrk copyleft” viitab litsentsidele, mille puhul kõik tuletatud teosed ei päri copylefti litsentsi. Pärand sõltub sageli sellest, kuidas töö vastu võeti.
Sellise litsentsi tingimused kehtivad ainult nõrga copyleftiga litsentsitud tarkvara enda muudatuste korral. See võimaldab mis tahes litsentsiga programme kompileerida ja linkida copyleft-teekide (nt glibc) vastu ning seejärel ilma reliitsitamiseta uuesti levitada.
Tarkvarakogude loomiseks kasutatakse sageli nõrku copylefti litsentse. See võimaldab muul tarkvaral teegiga linkida ja edasi levitada, ilma et oleks vaja lingitud tarkvara ka litsentseerida.
Kõige kuulsam tugeva copylefti kasutav vabatarkvara litsents on GNU. Tugevam copylefti litsents on AGPL, mis nõuab tarkvara lähtekoodi avaldamist teenuse kasutamise juhtumiteks. Märkimisväärne tugev copyleft-litsents on Design Science'i litsents, kuna seda saab rakendada mis tahes teose jaoks, mitte ainult tarkvarale või dokumentatsioonile, vaid ka kirjandusele, kunstile, muusikale, fotograafiale ja videole. Üürilepingu looja Michael Stutz lõi selle pärast seda, kui ta oli huvitatud GNU-stiilis copylefti rakendamisest mittetarkvaralises töös, mida hiljem hakati nimetama avatud sisuks.
Kvaliteetse copylefti tarkvara olemasolu võib sundida kaubandusettevõtjaid oma tooteid uuendama, et konkureerida tasuta tarkvaraga. Mis võib viia monopolide ärahoidmiseni piirkondades, kus valitseb patenteeritud tarkvara. Konkurents varalise tarkvaraga võib olla aga ka põhjus, miks copyleftist loobutakse. Vaba tarkvara sihtasutus soovitab, et kui "koodi laialdane kasutamine on vaba tarkvara eesmärgi edendamiseks ülioluline", on loa koodi kopeerimiseks ja vabaks kasutamiseks olulisem kui copyleft.
Allikad:
Комментарии
Отправить комментарий